Suuremate linnade lasteaia järjekorrad ei vasta tõele

Lasteaedade ja lastesõimede ametlikud järjekorrad Tallinnas ja Tartus ei vasta tegelikkusele, sest kõik vanemad ei soovi oma last samal aastal lasteaeda panna. Suure enamuse Tartu lasteaiajärjekorrast moodustab sõimeealiste laste arv, lasteaiaealiste laste arv järjekorras on minimaalne, umbes 160 reaalset kohataotlejat.

Tallinnas eraldi arvestust sõime ja aia järjekordadest ei peeta. Lapsi pääseb lasteaedadesse üle kolmetuhande kahesaja.

Informatsiooni vabade kohtade osas edastavad lasteasutuste juhid haridusametisse septembri alguses ning hiljemalt oktoobri lõpuks peaksid kohad olema leitud.lasteaed

Komplekteerimine kestab 1. septembrini, mistõttu on numbrid praegu pidevas muutumises. Arvestuslikult on Tallinnas puudus veel sõimekohtadest, aga kui palju kohti täpsemalt puudu on, selgub pärast komplekteerimise lõppemist.

Septembris avatakse Tallinnas ka pooleteise kuni kolme aastastele lastele 3 sõimerühma, samuti on plaan avada teistes lasteaedades mõned rühmad. Lapsevanemad kes oma pooleteise kuni kolmeaastase laste hoidu vajavad, peavad selle ka võimalusel saama.

Tegelikult sellisel murel pakub linn ka alternatiivseid lahendusi ning lastehoidude teenuste kompenseerimist. Kui suures ulatuses alternatiivseid lastehoiuvõimalusi vanematele hüvitatakse, otsustab linna sotisaal- ja tervishoiuamet.

 

Kuidas last kooliks ette valmistada?

 

Mulje on jällegi selline jäänud, et enim hoolitsetakse selle eest, et laps loeks piisavalt hästi ning arvutaks 20 piires. Inetu on samas see kui laps avastab, et koolis on päris mõttetu kuna ta teab kõike. Samuti pole õpiharjumused kergesti kujunema. Kuidas tekitada lapses huvi kooli vastu, et ta saaks seal hästi hakkama ning oleks põnev ?

Minult on ikka ja jälle küsitud, mismoodi lapsega kooliks valmistuda. Kui seda küsitakse mõni kuu enne kooli algust, siis soovitan lapsega nautida suve, käia koolimajaga ja õpetajaga tutvumas, osta koos koolitarbeid, harjutada turvalist kooliteed. Küllaltki karmilt enne koolilapseks saamist istumist laua taga ning kirjakeele omandamist. Märksa vajalikum on elurõõmus suhtumine koolisse ja sellega seonduvasse, väiksemehe enda soov ülesannetega hakkama saada.

Hea, kui laps on koolimineku hetkeks nii tugev, et suudab kanda rasket koolikotti, on piisavalt vastupidava tervisega , saab hakkama eneseteenindamisega. Oleks tore suhtleja, et saaks eakaaslastega tublisti mängida, oskaks küsida küsimusi ning abi kui see vajalik, oskaks tähelepanelikult kuulata ning sellele reageerida, end selgesti väljendada.